Õues kohisevad puud sulle tere hommikut, sa ei suudelnudki kuud, hoopis mingit muusikut. Värvi koorub vannitoas, baaripukist lilla kints, august alla kraanijoas voolas lootus leida prints

Aga ma polegi parem, seda ju näitavad valed ja jutud mu kohta, et kui sa mind kohtad, tüüp on ego ja veits veel lohh ka. Aga ma tegelt ju tean olen parim, magaks su kõrval mitte ju naris, peol oleks koos ja koju sind tariks, hommikul ütleks, et olid veits vali. Beib ma tean oled maitsev kui Oreo, oled vahepeal tõre ja, sul kõne nüüd ma helistasin sulle, pliis ära vala õli tulle. Hollikas, illukas, linnas sind nägin, nautisid elu ja nautisid pidu, minul polnud häbi ja sul polnud häbi aga närvid olid läbi, et muusik sind sätib jah, ta on muutund pätiks jah, ta peas läki-läki, täna ta minuga homme teistega bäkis, aga kui käpib ja mulle ta snäpib ja lubab ta mulle, et ta enam ei räpi, muusika ei koti ja kasvatab lokid, siis kolime kokku

Õues kohisevad puud sulle tere hommikut, sa ei suudelnudki kuud, hoopis mingit muusikut. Värvi koorub vannitoas, baaripukist lilla kints, august alla kraanijoas voolas lootus leida prints

Muusik või sõber, võõras või hõbe ei taha ma muud, aga tahaks ma tõde, tahaks ma sind, mitte su õde, sa oled mu haigus, ma pole sind põdend. Kas vähe on palju, kas harjud kui karjun ma valjult su pihta neid nalju, või blokid reageerid ja mind ignoreerid, ning pidutsed üksi ja teistele meeldid. La-la-la-la laulad mu laulu seal lava taga, ei vaata mind silmapaarid, nad vaatavad daami, kes istub seal baaris, viina joob klaasist, kõrval pokaalid, ei kuula ta mind, aga kuuleb vokaali, kõigel on hind, ma täis olen maani, vaatan ma teda, maalin mõttes ma maali, mõttes ma maali

Õues kohisevad puud sulle tere hommikut, sa ei suudelnudki kuud, hoopis mingit muusikut. Värvi koorub vannitoas, baaripukist lilla kints, august alla kraanijoas voolas lootus leida prints