Laula Minust

[Verse 1: SIP€LGA 14]

Kui teadvus taastub järjekordselt

Kuskil märjas kraavis paastun, kopsud saastund
Pori sisse kukkund on mu hingelaastud

Astun, komistan ja kukun, selles pilves kus ma elan

Viimast positiivset mälestust ei mäleta ma enam

Mu keha mis on külm ja tühi vaikselt heidab hinge

Olen pilves, narkouimis silme ees mul viskab ringe

Seda elu ma ei valin'd, vaid see tõmbas mind aint kaasa

Ained voolavad süsteemis, surnu moodi laman maas ma

Tasakaalutu debiilik, mõistus millest kaugel viibin

Eluviis mis on kui kriis, see vaimuvaene sitt diviis

Elan päev ma korraga, kuni haarab mind saatus

Ekspertiisi käigus tervitab mind narkomaani staatus

Kõik mu sõbrad nüüdseks surnud, perest pole kuulnud

Kuigi olen aru saanud, et seal ma pole teretulnud

Iga päev on mu jaoks lahing, raske lahing iseendaga

Tahan lõpetada aga jälle pilve lendan ma

Paneelmaja aknast välja lendab toole

Narkojoobes kaagid, jätke võtmed väljapoole

Ajalooline, sest kulda rohkem kui Erki Noolel

Kui näeksid meie elu kaotaks kohe naljasoone

See hoone on see kus salaviina juurde toome

Ja kui puudust tuleb siis ka soetame kondoome

Astronoomne on see tunne millel puudub aruanne

Paranoiliselt mind hõivab, sest nad loevad minu samme



[Outro]

Kui olen surnud, palun laula minust siis

Kui olen surnud, palun laula minust siis

Kui olen surnud, narkouim on minust võtnud võimust

Palun faking laula minust siis

Kui olen surnud, palun laula minust siis

Kui olen surnud, palun laula minust siis

Kui olen surnud, narkouim on minust võtnud võimust

Palun faking laula minust siis

More by SIP€LGA 14

All SIP€LGA 14 songs →