Armastuse altarid, nad seisavad siin reas
Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas
Õrnad käed on siia poetand sukapaelu, kette
Kirjakesi, medaljone, murdund sigarette

Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal
Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal
Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis
Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis

E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E

Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna
Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna
Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti
Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti

Vanast sarvest kammgi, millel murdund mõni pii
Seisata ja oma nodi altarile vii

E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E-E