Täna öösel ka taevas näib avavat silmad
Ja aeglaselt pöördub tähtede sõud
Täna öösel see geto siin jääbki meist ilma
Meid ära viib tugeva mootori jõud
Juba pulbitseb meis see vabadus tärkav
Sinna mere taha las kustuda õhtu
Las tumeneb taevas, siis keegi ei märka
Kui kõrrepõllult me tõuseme õhku

Me sööstame vabana, tähed vaid tee peal
Kõrvaklappides ragin on pelk ja maalt
Piirivalvuri kisa:'Sto za stuka siis see seal...'
Vastan teenistusvalmilt ma 'LKA!'

See maailm me all on vana ja väeti
Kuid siiski meid jalgade alla ta tallaks
Aga seda ma räägingi, seda, et näed siis
Et nõnda lihtsalt ei vannuta alla
Öös sähvatab hoiatuslaskude sari
Kuid asjata sülgavad sappi nad. Löö ka
Sina neil käega. Me mürisev vari
Juba hommikul liugleb Via Appiat mööda

Ja kes ka ei oleks meil jalus või kannul
Kui vabanend kiivrist, sest kummuli lüpsikust
Ma tean, mida räägin, kui sinule vannun:
'Ma ei karda neid, kallis, ma kardan vaid üksindust.'
Sa ei usu mind, naerad, kuid vihin on kõrvus
Külmast higist on rasked mu õlised tunked
Me maailma ning meie elu siit põrgust
Peab päästma see vana ja logisev Junkers
Helgiheitjate vihkudes viskleme taevas
Mu kramplikud käed on klammerdund tüüri
Pilk otsimas laotusest Põhjanaela
Me lendame sisse barrikaadtule müüri