Nagu kalasoomus taevast langeb räitsak, kustub vees
Tuvihallilt soomuslaevalt, kõigil lõvisüda sees
Jäisest lainest sooldunud tekk on Peetri akna kaitsevall
Vabadusel õige mekk on üksnes toeka kaitse all

Kroonlinn mehi, munder kord viks, siin ei lase roiduda
Aiman, tunnen, kuidas torkis silmapiir siin Koidulat
Siin ta, ööbik, tõlkinud on villas, keeles kida sees
Mis sul võõras vägi võidab, võõras sulle igavest

Luuleilu ihkamine, ikka oma, oma püüd
Luuletajalt ihkamine, südamest, kus pole süüd
Nagu kalasoomus taevast langeb räitsak, kustub vees
Tuvihallilt soomuslaevalt, kõigil lõvisüda sees

Elu, kodu, ajalugu, inimsüda, käsukord
Ohkab üle ajalugu, luulehing, see loomult orb
Õnn ons teenitav kui pagun, teraskorstna karva vist
Vahimadrus seisab nagu sammas mustast marmorist