Ei ma kanna jalas kingi, kui ma kõnnin mööda linna
Lähen üle tee, siis ringi tuleb inimestel minna
Mulle meeldib laste kisa, kuskil mul on oma pere
Nad ei tunne oma isa, nad ei ütle mulle tere
Ma ei ole närviline, siis kui näidatakse ust
Ma ei ole värviline, olen päris süsimust
Tänavaid ja käike haistan, sillutisi kiviseid
Näen, mis leti alt ei paista järjekorrarivile
Linnas liikus uusi tuuli, keldris uusi kahinaid
Sõber sõnas, et ta kuulis, kus on uusi jahimaid
Sammun seinaääri mööda, tungin läbi pragudest
Tean, et rottidel ei sööda toidujäätmeid magudest
Sеda treppi polnud meeles. Võõras oli mul see sein
Uksе peale eesti keeles kirjutatud: 'KANTSELEI'
Rinnus justkui löödi lokku minul seda lugedes
Tundsin, süda kiskus kokku, justkui pakku pugedes
Meenutas vist kauneid paiku, kui ma tundsin hambus kõhna
Kõrisõlme, vere maiku, sõõrmeis inimese lõhna