Vennaskond
Nurmekunna hümn

Karjatades kundikarju
Süües musti hooramarju
Leidsin eilse Nurmekunna ma
Veel ei olnud otsas mõdu
Veel ei olnud sündind sõdu
Lembitut kes liitis Eestimaa

Hingel hakkab veidi valus
Kuskil laanes kuskil talus
Kostab vaikselt vilepilli hääl
Kuskil nurmel lõhnab mesi
Tuul toob kokku inimesi
Hõbedased sõled rinna pääl

Kostab justkui löödaks lokku
Juuaks karudega kokku
Nurmel mängib vaikselt vilepill
Karukujud hõbemärgis
Tuleb tüdruk valges särgis
Juustesse on põimit rukkilill

Aga ükskord joodi mõdu
Mäletati muistseid sõdu
Lembitut kes liitis Eestimaa
Hiiekünkal kasvas tamme
Kuulsin tuleviku samme
Leidsin homse nurmеkunna ma