Kohe, kui sündisin ilma
Jäin arstile pinnuks ma silma
Pinnu asemel palki nad näevad
No küll oli ikka masendav!

Nii tõusiski pidevalt kisa-kära
Kuid lõpuks ometi viidi mind ära
Ja lohutas emake: poju
Me viime su ära siit koju

Minu kodu on mu kindlus
Minu kindlus ja paradiis
Vaikne kena kohakene
Kõige kallim surmani

Me elame majas, kus kõik on nii tore
Kus teki all täisid ja lutikaid pole
Kus soojaveekraanist saab keedetud vett
Ning põrandaid kaunistab libe parkett

Üha rohkem hakkan ma veenduma
Et nii on võimatu elada
Ei tea, kuhu istuda-astuda
Kuhu istuda, kuhu astuda

Minu kodu on mu kindlus
Minu asjade paradiis
Minu isamajakene
Meelen minul alati
Käin seal söömas ja
Palun öömaja
Käima varjuna
Tuleb harjuda

Läbi akna või
Kikivarvulgi
Läbi akna või
Oooooooooo

Minu kodu on mu kindlus
Haisev läbikäiguhoov
Sinna tagasi mul minna
Pole soov