Mõni hetk on nukrust täis
Ja ajab närvi mind –
Tundub justkui oleks keegi
Lihtsalt ära peitnud sind
Kui ma päeval viibin
Sinust eemal teiste seas
On mul siiski olla hea
Pole muremõtteid peas
Aga tõuseb kuu
Ja järsku värisen kui haab
Nagu mingi rumal hirm
Siis mu üle võimust saab

REFR.: Kesköö on see aeg
Pikk öö ootab eel
Kesköö on see aeg –
Uus päev kaugel veel...

Õhtutaeva kaar
On nagu apelsinilõik
Vaikses pargis särab tiik
Ja hinges mul on hästi kõik
Jälle oled kaugel...
Õnnetähte usun ma –
Tean ju küll, et iga hetk
Mu juures olla sa ei saa
Kuid siis koju pöördun
Varjud mustad juba maas
Minu järel sulgub uks
Lööb kell ja kartus algab taas