[1. salm]
Nagu kormoran kalureid ehmatab sind mu kõrbekotkas
Kui ta köhib kuldseid padruneid
Kindral tänavatel kel pole õlgadel paguneid
Püssirohtu kõlarisse, paugutan neid kahureid
See on rohebarett, r-e ja kett
Seisan keset kõrbe nagu egiptuse minarett
Pole lõppu minu stiilil
Teised mc'd on nii kaugel seljataga, et näen neid enda ees silmapiiril
Jäänd nähtamatuks, minu kinni pandud on see telefon
Ei saa pahaks panna kui sa pole näinud et kes Reket on
Sest siiamaani pole olnud mul veel ühtki sooloshow'd
Ja sa ikka pole lahtidešifreerind kaupsilaste flow'd
Pole viivitand vaid tegutsend, sest aeg ju lendab
Kuid et ametlikult välja lasta album endal
Olen otsind õiget toetust, et tulemus oleks ehe
Sest ainus diil mis sina oled saand on kõnekaart, pede

[2. salm]
Mul pole klubikaart riffi, täpselt nagu mul pole rapresendiga piffi
Pole isetehtud leibelit ega plaati kihvti
A kes veel mainib noori kloune, luban julgelt alla lasta
Meid mängiti raadios sada protsenti rohkem kui su loodussõbralikku...
Ja fakk, ma vihkan ropendamist enda träkkidel
Kuid peale show'd ma ei nuta pressiteatel kui mika häkkinen
Ei keera käkki meelega, ütlemata jätsin ennist
A su tüdrukule õpetan, kuidas mängima peab tennist
Nagu 8s miilis pesnud pastaka pasta käelt
Kohast kus harva vastast näeb, see on lasnamäelt
Kus trukkidega adipüksid ehivad igat teist kliffi
Nagu värskelt välja sülitatud sihvkakoored lifti
Liftinupukärsahais ja siga-konid treppidel
Tüüpmajadel sama selini laagnast
Alates, nii et ära komista kui siia pimedas eksid veel
Iseloomustab päris hästi mis toimub siin paraadnas
(mis toimub) Nas, Nas, Nas, Nas is like
[3. salm]
Ma olen seda tüüpi mees, kelle tüüpi pole olemas
Monotoonne vokk on stereos kui kõrvaklapis mõlemas
Ta üpris ülbelt paugub, kuid ei ole päris karm veel
Ma sama haruldane kui kaine farmer
Räpin kuidas jaksan, iga looga rohkem pingutan
Seetõttu ei mõista aru saada et kuulajad vinguvad
Sitt kui räpparid teevad telekas reklaame
Aga eestis räpiga raha teenida on ebareaalne
Raali taga kaamed näod on eksind illusioonidesse
Kui reaalsus on haisev lohk su tugitooli keskel
Ei ma ei keksle, kordan sada aastat vana teemat
Ahmib viimast õhusõõmu sita sisse uppuv teemant
Keeran pirnid välja lampidest, kassetid välja makkidest
Vaikselt pimeduses räppides teen julgelt akna lahti sest
Mõttelõngast kootud vaip on valmis viimseks retkeks
Hetkeks peatun ja siis kaon, olin siin vaid silmapetteks