Endale tee olen valind, millel roosid ei kasva
Reeglid ei kehti, standardid ei vasta
Kus nümfid meresudus taamal hoiavad naeru
Ja praokil huulte sosinal uputavad laevu
Ma upun jäises meres, vaatan kuidas kõrged
Lained klohmivad mu paati, uppumast ta tõrkleb
Kuid allatõmbav keeris vees mind tõmbab mere rüppe
Kopsud täis on vett, jalas vetikate võrsed
Sa jäätud ja sulad, kõrbed ja põled
Külma sõja tandril ellu jäänud on vaid mõned
Kes tahavad taevast ja kõike, mis sellega kaasneb
Päike, kuu, tähed ja muld, mis on maa sees
Istutanud armastust olen pikalt juba
Ambitsioonikalt, bravuurikalt, vaikselt lubab, tasapisi
Tark ei torma, kuid kui elu koormab, leiad mu
Kui nеid sõnu kordad

Ref
Siis, kui sulgeb silm suu
Ja lõpeb päеv taas
Oled ihuüksi, sina ja su süda ja su hing
Kui sulged kõrvad
Sa lõpuks näed vast
Olen olnud sinu kõrval
Esimesest päevast

Ma teen muusikat neile, kes ka vanalinna munakiviteel
Tunnevad end kinni , nagu kõnniksid nad soovees
Neile, kes ütlesid, et nad enam kunagi ei tee
Aga siin me oleme
Neile, kelle süda on pooleks
Neile, kelle elus pole juhuseid, kuid on jäetud juhuse hooleks
Ma kirjutan, sest sa kuulad, sest ma näen sind lennujaamas
Nagu kaasas oleks lõigatud sibulad
Minuga kaasa laulad, nagu lõhuks laul need ahelad, mis siiani
Paigal hoidnud on su jalad
Neile, kes teavad, et elu ei ole mustvalge, kuid mingid asjad on mustad
Ja seda halli ala ja selle piire ma austan
Sellest peab rääkima, sest palun saata tagasi sellele, mis sa teinud oled
See lihtsalt jääb silma
Ja see ongi kõik
Kõik, mis oluline
See on sinu elu
Sa oled imeline

Ref
Siis, kui sulgeb silm suu
Ja lõpeb päev taas
Oled ihuüksi, sina ja su süda ja su hing
Kui sulged kõrvad
Sa lõpuks näed vast
Olen olnud sinu kõrval
Esimesest päevast
Siis, kui sulgeb silm suu
Ja lõpeb päev taas
Oled ihuüksi, sina ja su süda ja su hing
Kui sulged kõrvad
Sa lõpuks näed vast
Olen olnud sinu kõrval
Esimesest päevast